esmaspäev 14.09

unustasin eelnevalt kirjutada busside teemast. piletite süsteemist ma väga selget ülevaadet veel ei oma. mina kasutan sellist asja nagu TravelTen piletit ehk tegemist n.ö. hulgipiletiga, saan sõidud 20% odavamalt kui üksikpiletiga. lisaks pakutakse siin pileteid erinevatele tsoonidele, saab osta kombineeritud piletit ja ka 7 päeva piletit aga mitte kuu aja piletit nagu kodumaal sai kasutud. kui kunagi sotti saan, siis kirjutan uuesti sellel teemal.

täna, esmaspäeval sain siis kokku 2 eestlasega Tartust - Annika ja Ave. plaan oli turiste mängida ja vaadata vaatamisväärsusi... esimene koht oli siis muidugi Sydney Opera House, istusime selle kõrval asuvasse ühte kohvikusse maha ja tellisime süüa, sest ma polnud veel hommikust söönud. tegin seal olles täpselt seda, mida ma vihkan. tegin pilti söögist ennem söömist, seda triki tegid koreakad kogu aeg Manjimupis. ma ei saa aru, miks sa pead iga õhtu oma toitu pildistama?!? well mina tegin sellepärast, et näidata kui suure (väikse siis) pizza ma sain 12AUD eest. friikartulid ehk chipsid maksid 9AUD ja 0.3 õlu oli vist 6 AUD. ehk siis röövimine nagu oli arvata :)

majja sisse ei hakkanud minema, tegime mõned pildid väljast ja jalutasime niisama ringi seal. et korraliku pilti majast saada, siis pead ferryga sõitma minema. need väljuvad sealt lähedalt Darling Harbourist. Üks päev võtan ka selle ette :) minu kriitiline kommentaar majale (väljastpoolt vaadates), täpselt nagu meie linnahall ainul modernsem...

siis liikusime edasi koha poole nimega Sydney Aquarium, tegemist siis sarnase asjaga nagu Stockholmis, ainult et palju palju suurem. pilet maksis 32AUD, kui oleks tahtnud minna ka Sydney Wildlife World, mis asub seal kõrval siis oleks saanud kombineeritud pileti aga hetkel arvasime et piirduma vaid ühe vaatamisväärsusega. ütlen ausalt, et see on seda raha väärt, eriti kui sa oled ära käinud vaatamas haisid, megasuurt kilpkonna ja teisi elavaid loomakesi. lahedad olid pingviinid, kahjuks olid nad väga kaugel ja korralikult pildile ma neid ei saanud.

ja selline oli õhtune vaade Darling Harbouril õhtul kella 6 ajal.

esimesed nädal aega Sydneys...

mina võtsin kohe aja maha ja hakkasin vaikselt kohanema olukorraga siin. ei hakkanud kuhugi jooksma esimesel nädalal, olin siin n.ö. omas linnaosas ja olin väga laisk. enamus ajast vedelesin tõesti nelja seina vahel ja tutvusin siinsete elanikega ja nende tuttavatega. vääääääga kirju seltskond. korteris elavad siis siin eesti tüdruk Mari, leedukas Kristupas, uus-meremaalane Stacy (kutt siis), üks omanik ja veel üks rentnik. esimesed kolm on mul kõik ka facebookis olemas, nagu enamus juba teavad siis orkutit siin keegi ei tunnista - kõlbab vaid Facebook. neljakesi jagame ühte tuba, mis on kõige suurem siin korteris. mina ela vasakut kätt ülemisel naril. teist korda elus, esimest korda tutvusin esimesel ööl aussie maale jõudes. alumised voodid on n.ö. nõutumad, kuna mina olin uus, siis muidugi sain ma ülemise punkri. elamine maksab mulle siin 130AUD nädalas, õnneks ei pidanud maksma mingit "bondi" - tagatist, olen kuulnud et üldjuhul seda tagasi ei saa. asukoht on siis super, lisaks on püsiühendus olemas. natukene piiratud ikkagi ?! näiteks Telstra puhul on kõige vingem paket 150AUD kuu, selle eest saad kiire ühenduse ja kasutusmahu 60GB. kes tahab täpsemalt hindasid vaadata siis saab seda teha SIIN. piiramatu kasutusega vist pakutakse vaid firmadele ja hirmsa hinna eest, eraisikud võivad suu puhtaks pühkida. korteris on siin projektor ja sellega oleme peaaegu iga õhtu mingit filmi vaadanud, nemad toovad enamuse DVD rendist. elamine on siin räpane korteris suht räpane, sest siin elavad ju enamuses mehad, kes üldjuhul midagi puhastada ei viitsi. tarakani moodi asjad on normaalne nähtus :) suitsu tehakse enamvähem kus juhtub ehk siis totaalne kommuun. üks elanik siin õpib muusikakoolis ja tal käib palju sõpru külas. igal päeval keegi mängib kitarri siin, hetkelgi toas on 4 kitarri, 3 komplekti erinevaid trummi moodi asju.

suurt toidupoodi siin kandis lähedal pole, selleks peab bussiga liikuma kohta nimega Bondi Junction. ehk siis selle linnaosa n.ö. keskus. seal on nii Coles kui Woolworth olemas. lähedal siin asuvad üldjuhul väiksed poekesed - riided, surfovärk ja muu jama. poolel teel bondi junctoni ja bondi beachi vahel asub pood nimega Russkis Delii ehk siis n.ö. vene kaupade pood. korraks sai sealt läbi hüpatud reedel, plaan sinna veel korralikumalt vaatama minna.

reedel üritasin ma siis minna peole koos teiste tegelastega, mina lolli peaga jätsin jalga sandaalid, mitte kinnised jalanõud. siin on selline teema jalanõudega, et need peavad olema kinnised nii külastajatel kui teenindajatel. teema siis selles, et KUI klaas kukub maha ja läheb katki, siis sina ei saa kaevata kohtusse klubi omanikke. restoranides töötavad eestlased rääkisid, et seal peavad olema nagu eriti kinnised jalanõud, kui pole siis ära tööle rohkem tulegi. ma siis jalutasin üksi tagasi kesklinnast kuskilt, teadsin vaid et pean jõudma Oxfordi tänavale, kust olin 2-3 korda varem mööda sõitnud. peale väikest seiklemist leidsin õige tänava ülesse ja hakkasin jalutama mööda tänavat n.ö. kodu poole, ei tahtnud kohe bussi peale hüpata sest tahtsin näha ööelu. Oxfordi tänaval on eestlaste kogunemiskoht nimega First Time Coffee Lounge (nende enda kodukas pole akiivne, vähemalt mina ei leidnud seda netist). ja sellel tänaval on väga palju gay baare, ehk siis tänaval olid kõik ennast ülesse mukinud nii mehed kui naised, sest seal oli ka normaalseid baare ikka :) tänav oli väga pikk ja lõpuks ma haarasin ikkagi bussi (buss nr 380 või 333, ei mäletagi) ja sõitsin koju sest olin pikast jalutamisest kesklinnas juba päris väsinud ja soendus õlled olid teinud oma töö.

laupäeval sai siis käidud sünnipäeval, eestlane nimega Jaanus (sai ka facebooki lisatud, päris palju ühised tutavaid on meil) sai taas aasta vanemaks. mina olin siis üks kontvõõrastest peol. peole vedas mind toakaaslane Mari, päris hea kohta oli seal eestlastega kohtumiseks. eestlasi oli seal üks 15 -20 tükki vist + veel teisi tegelasi - indiast, hispaaniast, saksamaalt, iisraelist, kohalikud jne. pidu toimus eramaja/korteris kus Jaanus ja mõned teised tegelased elavad, oli selline tüüpiline grillikas/sünnipäev/disko. heli ja valgustehnika suure elutoa jaoks olid tasemel. isevalmistatud ingveri õlut sai lasta otse külmkapiga külge monteeritud kraanist ehk jook oli kogu aeg külmas ja ei olnud tihedat külmkapi mõtetut avamist - super lahendus ütleks mina :):):)

pühapäev oli minu jaoks siis mahakantud päev võib öelda, terve päev sai lihtsalt vedeletud, teised tublid jõudsid end randa vedada, sest oli mega ilus ilm. aga mina kui väljas käisin sain aru, et vajan rahuliku ja jahedat keskonda, mitte pilgeni täis pärnu randa +30 kraadise õhuga.

juulikuus lumi on maas ehk kõik on võimalik siin maal

selline vaade avanes meile Orange linnast välja sõites kella 7 ajal hommikul. ehk siis ka siin võib olla ikka päris külm.

väetamise video

nüüd kuna sain parema netiühenduse siis sain ülesse laadida ka video puude väetamise kohta mägedes. seda saab vaadata SIIN.

kaameramees: Rein
stoory: Rein
peaosas: Rein
kõrvalosades: Emili, Nao, Ben, Jill...
montaaz: Tõnis

kuna kahjuks pole päris korraliku video editimise tarkvara, siis vahepeal on tekst keset ekraani aga usun, et see ei sega Teid :)

Blue Mountains ja Sydney

hommikul kui ärkasime oli ilm erakordselt külm. kõik autoklaasid oli jääs, maapind põldudel oli lumivalge. üritan hiljem mõne pildi ülesse laadida siia juurde. Lihgow juures oli org, millest pidime läbi sõitma ja kogu org oli paksu udu sees. mulle meenus tuvikeste üks osa kui nad inglismaal käisid ja sattusid linna, kus oli kogu aeg öö. effekt oli sama, järsku hakkas paks, paks udu ja näha polnud suurt midagi ja nii kui orust välja saime, siis oli udu sekundiga kadunud. jõudsime vara hommikul kohta nimega Blue Mountains. Infopunkti juures on kuulus looduslik vaade kolmele õele. Ennem kella 9t on parkimine tasuta aga info on veel kinni. Parkimisega on probleeme, sest tegemist on väikse linnaga mäe otsas. ehk ruumipuudus. vaade alla oli ilus, selline sinine vine oli puude kohal. ja kui platvormilt alla vaadata, siis ütleme nii, et võttis junni jahedaks küll. aga kuna ei viitsinud eriti ringi vaadata, sest mõte on siia tagasi tulla, siis võtsime suuna suurele linnale. maanteel Sydneyse nägime teist õnnestust viimase 2 päeva jooksul. 2 sõidurada Blue Mountainsi poole olid kinni, sest 1 auto oli külili ja tuletõrje üritas teda eest ära saada. ja need kes seal seisid polnud mingit võimalust ringipöörata, sest vahepeal oli betoonist eraldusmüür. liikluse ja tänavate kohta ütleme siis nii palju, et pöörasime esimesse suurde elektroonika poodi - Harvey Norman ja soetasime sealt auto GPSi. ütleme nii, et peale seda liigutust elu muutus 10 korda kergemaks ja suutsime ilusti liikuda tänavetel ilma juukseid peast katkumata. hetkel mudelit ei mäleta aga sakslane ta oli ja nime kadis ta kas Navman või Navignon. töötas super hästi. mina olin siis juhuslikult endale saanud Broken Hillsis juba elukoha Sydneysse läbi Orkuti "eestlased austraalias" kommuuni. sain endale elamise Bondi beachil korteris, tegemist on siis n.ö. peaaegu nagu backpakersiga aga väiksem seltskond. hind on 90 AUD nädal, sisaldab ka neti. ehk siis selle kandi kohta super odav. sain kokku eile kirikus tüdrukuga Mari, kes on seal agar käija nagu aru sain. ja sealt liikusime koos veel kahe eestlasega hmm minu tulevase kodu poole. need 2 eesti kutti aga kadusid ära mingi hetk, ilmselt läksid ravima oma peavalu. eestlastel oli olnud suurem pidu Eesti konsuli majas, kus pidi olema ka saun. sellest elamisest kirjutan pikemalt hiljem. esimese asjana läksime siis loomulikult Bondi Beach'i. seal tutvusin järgmise toakaaslasega, noore pikka leedupoisiga ja veel 3 iisraeli hmm ühist tuttavat. kui päike loojus läksime korterisse filmi vaatama, projektor on suunatud seinale ja algas filmiõhtu... kõigest lähemalt järgmine kord.

05.09 Orange

sellel hommikul oli eriti tihe emude ja kängurude liiklus. väga palju oli ka magavaid loomi kesest teed. ka kitsed said vabalt joosta kiirteele, ehk päris ohtlik. aga ühe päeva jooksul nii palju emusid ma veel näinud polnud. peale Broken Hilli oli maastik kuiv - selline n.ö. tüüpiline austraalia kõrb. õhtuks jõudsime linna nimega Orange, mis on 260km Sydneyst. linna mõlemas karavanpargis polnud vabu cabineid. pöördusime esimest korda siis motor inn'i, olime sellises kohas esimest korda. hind tuli välja, et on sama nagu karavanpargi cabinil. vahe siis see, et seal polnud n.ö. köögivõimalust, pesumasinaid. hommikusöögi said endale tellida soolase raha eest ja ka lehe kui soovid. meie aga käisime kõrval olevates söögikohtades ja täiendasime oma kere seal. õhetu veetsime teleka ees - austraalia ja korea jalgpalli kanti üle. Orange on linn kuhu pean tagasi tulema, sest mul siin kauge sugulane. seekord jäi kohtumine ära aga siit motivatsioon, et tagasi tulla.

04.09 jõudsime linna nimega Broken Hill

kui eile oli terve päeva roolis Rein, siis täna oli meie sohvriks Marite. läbitud distants oli ca 890 kilomeetrit. suure tee peal toimetas emu oma noori pesamunasid üle ja kitsed istusid tee ääres ja mõtlesid kas astuda teele või mitte. kui ennem Port Augustat oli palju viljapõlde ja tõesti ma sain aru mõistest roheline manner, siis peale Augustat hakkas kõrb. oleme kiviviske kaugusel juba Sydneyst ehk siis ca 1200km. pühapäeval peaksime ilusti kohal olema. ööbimiskohaks valisime Lake Side View karavanpargi, läbi linna oli keeruline teed siia leida aga see on natukene soodsam kui kesklinnas asuv karavanpark. kolmandat vaatama ei läinudki. kolmele inimesele cabin maksis 75 AUD.

03.09 järgmised 1010km läbitud ja uude ajavööndisse jõutud

hommikul ärgates oli päris külm, auto esiklaas oli jääs. õhtul uudistes nägime, et natukene põhjapool ühes linnas oli lastele tehislumega tehtud liurajal möllasid. ja seal mainiti, et paljud lapsed nägid lund esimest korda elus. tee peal oli nii palju põnevat kui meid peeti kinni, mitte esimesel piiripunktil vaid teisel, mis asub täpselt Ceduna linna külje all. piiripunktis siis kontrollitakse, kas kaasas on juur- või puuvilju. kui oled tollitöötajale seletanud, et sul midagi pole ja ka oma toidukasti ette näidanud, siis küsitakse ikkagi veel üle ega teil kartuleid ja sibulat. meile juba tuttavas karavanpargis polnud ühtegi vaba cabinit, liikusime siis edasi mööda randa Shelly Beach Caravan Parki. viimane kord seda vaatama ei jõudnudki (ülejäänud 3 karavanparki, mis linnas on ütleme nii, et väga magedad). öömaja saime 3le inimesele 97 dollari eest, siin on ruumi topelt võrreldes eelmise kohaga aga see cabin oli ka mõeldud 5le inimesele. rand oli kiviviske kaugusel, pimedas seal polnud suurt midagi näha kahjuks. oleme jõudnud siis poolele teele oma reisiga.

02.09 esimesed 1025km sõidetud

läbisime täna ca 1025km umbes 10 tunniga, maabusime kohta nimega Balladonia (mobiililevi siin pole muidugi). ööbisime siin roadhouse'is. hommikul oli meil kolm väikest intsidenti loomadega 2 korda tahtsid kängurud auto ette jääda ja korra oli pardipere tee peal paterdamas. ülejäänud tee möödus viperusteta, maastik muutus maanteel päris kiirelt - suured puud tee ääres muutusid väiksemateks puudeks ja põõsasdeks. kui bensiini hind oli Manjimupis 1,36 ja Esperancas ca 1,40 siis siin maksime kütuse eest juba ca 1,70. ööbime täna motellis, 3ne tuba maksab 129 AUD, kui oleks 2 inimest siis oleks hinnaks 109AUD. see sisaldab wc kasutamist, dušši, veekeetjat, külmkappi, telekat ning õues on ka mõnus pisike bassein. vesi küll hetkel on nii külm, et sisse hüpata ei taha. lisaks on siin kompleksis veel baar, söögikoht, piljard jne jne. ehk kui siia kanti satute siis tasub ööbida lääne pool ennem maailma pikimat sirget (146 km).