"kuidas Sydneys tööd leida"

Mõtlesin, et kirjutan oma kogemustest ja nii palju kui ma neid kuulnud olen - "kuidas Sydneys tööd leida". Kindlasti see pole mingi juhend, vaid kogutud kogemuste jagamine.
　
　
Esimene variant on interneti Kuldne Börs ehk siis Gumtree - Sydnel, Melbournil on igal oma selline portaal: http://sydney.gumtree.com.au

Eestlane mugav inimene nagu mina kindlasti otsib tööd internetist. Nii võib saada aga ei pruugi ning võib ka n.ö. orki lennata. Gumtree's on väga palju töö ja rendikuulutusi, mis tahavad et sa neile raha ette maksad jne. Võid, et nad pakuvad sulle tööd suures firmas aga e-maili aadressiks on @yahoo; @hotmail.com jne jne. Aga seal on ka päris kuulutusi, palju reklaami teevad n.ö. door to door müügiesindajatele. Ehk siis pead inimestel ukse taga käima müümas või mõnede firmade puhul raha kogumine mingi heategevusliku firma heaks. A la toetad iga kuu 50 AUD ühte kindlat last Aafrikas jne. Ka mina puutusin korra ühe sellise firmaga kokku, käisin kahel proovi päevalgi vaatamas kuidas nad seda teevad aga ma ei suutnud endale seda kuidagi maa müüa ehk siis veelgi raskem oli seda siis teistele müüa. Kõige enam ma sain aru, et minu inglise keel ei ole sellel tasemel, et kaupa n.ö. peale pressida. Ehk siis leida kiireid argumente, miks seda toodet tasub võtta või vastuargumente kliendi kahtlemise korral. Tegemist oli autohoolduse sooduskaardi müümisega, et kuskil kohalikus autohooldusfirmas saab need ja need teenused 4korda odavamalt. Et siis klient seal käima hakkaks ka edaspidi ja täie raha eest siis loomulikult.
　
　
Teine variant internetis leida on siis igasugused töökuulutuste portaalid:
http://jobsearch.gov.au
http://www.whoshiring.com.au
http://mycareer.com.au
http://jobsjobsjobs.com.au

ja siin on neid veel terve hunnik:
http://www.careers.usyd.edu.au/finding_jobs/australian_job_search_websites.shtml

Neid igaüks kasutada oskab, sest süsteem on sama mis Eestis. Sul peab olema CV, kaaskiri. Kui registreerid end ära, siis saad tööpakkumisi iga päev.
　
　
Kolmas variant internetist on suured firmad aga ka väiksed, kes suurt reklaami ei tee tööportaalides ja hoiavad kuulutusi oma kodulehel. Suurtel firmadel nagu - McDonald's, Coles, Telstra, Woolworth, Austraalia post jne - on omad veebikeskkonnad kus sa pead oma andmed sisestama ja alles siis saad kandideerida töökohale. Väikeste firmade puhul on üldjuhul vaja saata CV ja kaaskiri teatud aadressile.
　
Neljas variant on kasutada n.ö. värbamisbüroosid. Kes sulle helistavad ja teada annavad, millal tööd. Ehk siis n.ö. juhutööd.
http://www.octopus.jobs
http://www.alseasonsagency.com
http://www.redfig.com.au
http://walan.com.au
　
　
Viies ja ilmselt parim variant. Võta oma CV näpu ja hakkad sõna otses mõttes koputama ustele. 3-4 nädalat tagasi oli just hooaeg kui otsiti casual töötajaid poodidesse jõuluperioodiks. Kui sul on olemas (kohalikud) juhiload, siis tasub ka kullerfirmasid tülitada. Et töötada näiteks baaris, siis sul peab olema eelnevalt läbitud RSA (Responsible Service of Alcohol) koolitus. Et töötada n.ö. TABis (baaris kus saad legaalselt kihlvedusid sõlmida), siis peab sul lisaks olema ka läbitud RCG (Responsible Conduct of Gambling) koolitus. Kasiinos peab sul ka see paber olema aga, et Sydney ainsas Star City kasiinos töötada, peab sul olema ka residentsi staatus. Hetkel on restorandides/hotellides kõrghooaeg kuni jaanuari-veebruarini, seni kaua leiab ka tööd koristajana, ettekandjana jne. Ehk siis lihttöid.

RCA, RCG ja muid selliseid koolitusi viivad läbi erinevad firmad (ja neid on palju):
http://www.alexbeaumont.com
http://www.tcptraining.com
http://www.barmax.com.au
http://www.rsarcg.com.au
　
　
Kindlasti sinult nõutakse eelnevat töökogemust Austraalias!!! ja tööandjad võivad küsida ka soovitajaid (nime ja telefoninumbrit). Tean, et on inimesi kes on võltsinud n.ö. eelneva töökogemuse ja nende tausta pole uuritud. Aga tean ka juhtumeid kui ongi helistatud eelnevale tööandjale.

Riiklikesse firmadesse (politsei, tuletõrje, Sydney Vesi jne) tööle n.ö. mitte-residendid ei saagi. Ehk siis paremad töökohad on n.ö. säästetud kohalikele.

Loodan, et see info annab mingisuguse ülevaate Eesti lugejatele ja aitab kohalike rändajaid.

eelmised nädalad Batman lane'il ja mujal

Mis siis põnevat toimunud on, välja kolis siin ajutiselt viibinud Indoneesia tüdruk, sest tagasi tuli n.ö. korteri põhirentija - poolatar Magdalena ehk siis Magda. Ehk siis on majas nüüd 3 poolatri, šotlane, indialane ja eestlane.

Vahepeal on saanud külastatud paar korda randa, põhiline põhjus miks nii harva on ilmselt see, et rand pole enam kivi viske kaugusel vaid vähemalt 40-60 "bussiminuti" kaugusel. Käisin korra veel Palm Beachi rannas, mis mulle väga meeldib mitmel põhjusel. Inimesi on seal vähem, sa oled linnast eemal ning loodus on tõesti väga ilus. Teekond sinna ja tagasi on pikk aga see on seda väärt! Viimasel pühapäeval võtsime ette koos Reinu ja Maritega Bondi Beach'iga tutvumise aga juhtus niimoodi, et parkisime auto Bondi Beachile ja jalutasime hoopis ülejärgmisse randa Maroubra Beach (jalutasime läbi ka Tamarama Beach'ilt). Viimased kaks kui kokku panna, siis Bondi Beach on rohkem kui 2 korda suurem. Jalutasime mööda rannaäärt kus oli viimast päeva "Sculpture By the Sea" näitus. Jõudes täpselt n.ö. neeme tippu siis märkasime, et 3 vaalavaatlus paati liiguvad mööda rannaäärt ja vee hüpab vaal. Seda jäid kõik vaatama ja pildistama. Peale 10 minutilist vaatlust jalutasime edasi. Veetsime siis pool päeva Maroubra rannas koos Batman lane'i elanikega, ning lisaks veel neljanda poolatariga. Vesi nagu ikka on alguses jahe, sest pole ju veel suvi ja jube soolane on ka ning lained on ikka korralikud. Aasia tüdrukud kaotasid tänu sellele ära oma päikseprillid, mille Rein välja tõi ning kaotasid korraks ära ka fotoka. Selle tõi välja üks teine tegelane. Ütleme nii, et siis 2 õnneliku õnnetust.

Vahepeal oli siin ka Halloween, seda sai siin Batman lane'il korralikult tähistatud. Kui teised tegid siin n.ö. Sangria't, meie mõistes küll oli see bool mis bool. Aga kuna ma ekspert sellise joogi puhul pole, siis jääb nimi talle Sangria. Reinuga meie õnneks hoidsime sellisest joogist eemale ja jäime truuks vanale heale Captain Morgan rummile. Külalisi oli siin palju, kohtusime isegi ühe soomlasega. Olen viimase 6 kuu jooksul korra kuulnud soomlasi rääkimas tänaval aga tema oli esimene soomlane kellega sai juttu puhutud. Lisaks oli veel hunnik poolakaid (nagu juba aru saate elan ma poola kommuunis). Järgmisel päeval mina pidasin n.ö. kaatripäeva ehk siis pohmakapäeva, kui teised tugevamad vedasid end randa, et seal lahendada Sangria jäägid ära. Tundub, et olen vanaks või nõrgaks jäänud...

Räägime siis nüüd ilmast, 2 päeva on olnud mega umbsed ja õhtul on olnud korralik äiksevihm. Sadu pole olnud väga pikk siis aga müristanud on ikka väga kõvasti. Mingitel päevadel on sadanud, aga enam neid päevi eriti ei mäletagi. Tänanegi päev on mega soe ja päikse paisteline. Pesu kuivab õues ära mõne tunniga, isegi paksud teksad. Ööpäevas aga vett kulub jubedalt, isegi öösel on palav. Õnneks parkides on mõndades kohtades on veejoogikohad, need annavad mõnusat kosutust. Üritan mõni päev nendest pilti teha ja ülesse laadida. 3ndal novembril oli 37 kraadi sooja õues, selle päeva veetsin ma meie maja kõige külmemas toas ja käisin 2 korda külma dušši all ehk siis lihtsalt istudes higistasin nagu loom. Ja öösel oli väga raske magama jääda. Põnevusega ootan suve, mis siis toimuma hakkab.

Põhjus miks ma viimasel pilte pole ise teinud on see, et mu kaamera töötab osaliselt. Ehk siis tagumine LCD paneel ei tööta ja jube tüütu on piiluda läbi imeväikse pildiotsija ava. Samuti ütles mul ülesse mobiil, aga seda ta tegi juba Manjimupis (pidas üle 6 kuu vastu peale rummi-cola's ujumist) ning saba pani ka MP3 mängija (aga tema sai kõvasti vatti puude istutamisel ja väetamisel, nii et olin temaga rahul). Õnneks oli mul kodust kaasa võetud tagavara telefon, ehk laabus valutult.

Ühel pühapäev õhtul sai käidud taaskord n.ö. kirikus tänu Marile, kellega me koos majutusime Bondi'l. Ta vahepeal käis tripimas Uus-Meremaal. Tema käib kirikus nimega Hillsong, kellel pidi olema ka kogudus Londonis. Ühesõnaga seekord oli tegemist nende jõulu CD LIVE lindistusega. Sinna sai tasuta sisse kutsete alusel, üritus toimus Sydney Entertainment Center'is ehk siis tegemist on n.ö. Linnahalli ja Saku Suurhalli sarnase ehitisega. Heli oli seal võimas ja mõned lood meenutasid U2 repertuaari aga laulud olid ikka kõik usust. Rahvuseid oli seal erinevaid ja inimesed seisid püsti hoidsid käsi ülesse ja laulsid kaasa (sõnad jooksid suurel ekraanil nagu karaokes). Maja oli puu püsti täis ja esindatud olid seal nii mustad, asiaadid, kui ka valged. Tegemist oli tõesti huvitava kogemusega.

Ühel reedel käisime me backbackersite ööklubis nimega The Gaff. Pilet oli 10 AUD, ennem 22:00 oleks tasuta saanud. Koht meenutas mulle natukene Karja tänava pubisid, ehk siis üleval korrusel oli kõrts, kus sai natukene ka tantsida (ka laudade peal oli lubatud seda teha). Ning mingist kellast hakkasid baariletil noored tüdrukud napis rõivastes tantsima. All korrusel oli suurem lava, kus sai tantsida ja selle ees oli n.ö. esinemislava kus vahepeal midagi toimetati. Kuna rahvast oli nii murdu, siis ei viitsinud lähemale trügida. Muusika oli vali nagu ööklubis ikka ja rahvas oli purjus, mina seekord jälgisin kaine pinguga üritust ja panin pillid kokku peale kella 1te, teised lõpetasid 3-4 vahel. Sinna tasub ausalt teinegikord minna aga siis rohkem ettevalmistunult.

Minu asukoht on igati päris mõnus. Eesti maja asub siit vaid 5 minuti jalutuse kagusel, sama kaugel asub ka Central Station. 10 minuti kaugusel asub Chinatown, umbes sama kaugel Hyde Park ning n.ö. Eesti kohvik Oxfordi tänaval.

Kirjutan natukene lähemalt ka tööotsimisest Sydneys.

Siki, aitähh kirja eest ja vastan sulle kohe nüüd kui olen selle blogi ülesse laadinud :)