eelmised nädalad Batman lane'il ja mujal

Mis siis põnevat toimunud on, välja kolis siin ajutiselt viibinud Indoneesia tüdruk, sest tagasi tuli n.ö. korteri põhirentija - poolatar Magdalena ehk siis Magda. Ehk siis on majas nüüd 3 poolatri, šotlane, indialane ja eestlane.

Vahepeal on saanud külastatud paar korda randa, põhiline põhjus miks nii harva on ilmselt see, et rand pole enam kivi viske kaugusel vaid vähemalt 40-60 "bussiminuti" kaugusel. Käisin korra veel Palm Beachi rannas, mis mulle väga meeldib mitmel põhjusel. Inimesi on seal vähem, sa oled linnast eemal ning loodus on tõesti väga ilus. Teekond sinna ja tagasi on pikk aga see on seda väärt! Viimasel pühapäeval võtsime ette koos Reinu ja Maritega Bondi Beach'iga tutvumise aga juhtus niimoodi, et parkisime auto Bondi Beachile ja jalutasime hoopis ülejärgmisse randa Maroubra Beach (jalutasime läbi ka Tamarama Beach'ilt). Viimased kaks kui kokku panna, siis Bondi Beach on rohkem kui 2 korda suurem. Jalutasime mööda rannaäärt kus oli viimast päeva "Sculpture By the Sea" näitus. Jõudes täpselt n.ö. neeme tippu siis märkasime, et 3 vaalavaatlus paati liiguvad mööda rannaäärt ja vee hüpab vaal. Seda jäid kõik vaatama ja pildistama. Peale 10 minutilist vaatlust jalutasime edasi. Veetsime siis pool päeva Maroubra rannas koos Batman lane'i elanikega, ning lisaks veel neljanda poolatariga. Vesi nagu ikka on alguses jahe, sest pole ju veel suvi ja jube soolane on ka ning lained on ikka korralikud. Aasia tüdrukud kaotasid tänu sellele ära oma päikseprillid, mille Rein välja tõi ning kaotasid korraks ära ka fotoka. Selle tõi välja üks teine tegelane. Ütleme nii, et siis 2 õnneliku õnnetust.

Vahepeal oli siin ka Halloween, seda sai siin Batman lane'il korralikult tähistatud. Kui teised tegid siin n.ö. Sangria't, meie mõistes küll oli see bool mis bool. Aga kuna ma ekspert sellise joogi puhul pole, siis jääb nimi talle Sangria. Reinuga meie õnneks hoidsime sellisest joogist eemale ja jäime truuks vanale heale Captain Morgan rummile. Külalisi oli siin palju, kohtusime isegi ühe soomlasega. Olen viimase 6 kuu jooksul korra kuulnud soomlasi rääkimas tänaval aga tema oli esimene soomlane kellega sai juttu puhutud. Lisaks oli veel hunnik poolakaid (nagu juba aru saate elan ma poola kommuunis). Järgmisel päeval mina pidasin n.ö. kaatripäeva ehk siis pohmakapäeva, kui teised tugevamad vedasid end randa, et seal lahendada Sangria jäägid ära. Tundub, et olen vanaks või nõrgaks jäänud...

Räägime siis nüüd ilmast, 2 päeva on olnud mega umbsed ja õhtul on olnud korralik äiksevihm. Sadu pole olnud väga pikk siis aga müristanud on ikka väga kõvasti. Mingitel päevadel on sadanud, aga enam neid päevi eriti ei mäletagi. Tänanegi päev on mega soe ja päikse paisteline. Pesu kuivab õues ära mõne tunniga, isegi paksud teksad. Ööpäevas aga vett kulub jubedalt, isegi öösel on palav. Õnneks parkides on mõndades kohtades on veejoogikohad, need annavad mõnusat kosutust. Üritan mõni päev nendest pilti teha ja ülesse laadida. 3ndal novembril oli 37 kraadi sooja õues, selle päeva veetsin ma meie maja kõige külmemas toas ja käisin 2 korda külma dušši all ehk siis lihtsalt istudes higistasin nagu loom. Ja öösel oli väga raske magama jääda. Põnevusega ootan suve, mis siis toimuma hakkab.

Põhjus miks ma viimasel pilte pole ise teinud on see, et mu kaamera töötab osaliselt. Ehk siis tagumine LCD paneel ei tööta ja jube tüütu on piiluda läbi imeväikse pildiotsija ava. Samuti ütles mul ülesse mobiil, aga seda ta tegi juba Manjimupis (pidas üle 6 kuu vastu peale rummi-cola's ujumist) ning saba pani ka MP3 mängija (aga tema sai kõvasti vatti puude istutamisel ja väetamisel, nii et olin temaga rahul). Õnneks oli mul kodust kaasa võetud tagavara telefon, ehk laabus valutult.

Ühel pühapäev õhtul sai käidud taaskord n.ö. kirikus tänu Marile, kellega me koos majutusime Bondi'l. Ta vahepeal käis tripimas Uus-Meremaal. Tema käib kirikus nimega Hillsong, kellel pidi olema ka kogudus Londonis. Ühesõnaga seekord oli tegemist nende jõulu CD LIVE lindistusega. Sinna sai tasuta sisse kutsete alusel, üritus toimus Sydney Entertainment Center'is ehk siis tegemist on n.ö. Linnahalli ja Saku Suurhalli sarnase ehitisega. Heli oli seal võimas ja mõned lood meenutasid U2 repertuaari aga laulud olid ikka kõik usust. Rahvuseid oli seal erinevaid ja inimesed seisid püsti hoidsid käsi ülesse ja laulsid kaasa (sõnad jooksid suurel ekraanil nagu karaokes). Maja oli puu püsti täis ja esindatud olid seal nii mustad, asiaadid, kui ka valged. Tegemist oli tõesti huvitava kogemusega.

Ühel reedel käisime me backbackersite ööklubis nimega The Gaff. Pilet oli 10 AUD, ennem 22:00 oleks tasuta saanud. Koht meenutas mulle natukene Karja tänava pubisid, ehk siis üleval korrusel oli kõrts, kus sai natukene ka tantsida (ka laudade peal oli lubatud seda teha). Ning mingist kellast hakkasid baariletil noored tüdrukud napis rõivastes tantsima. All korrusel oli suurem lava, kus sai tantsida ja selle ees oli n.ö. esinemislava kus vahepeal midagi toimetati. Kuna rahvast oli nii murdu, siis ei viitsinud lähemale trügida. Muusika oli vali nagu ööklubis ikka ja rahvas oli purjus, mina seekord jälgisin kaine pinguga üritust ja panin pillid kokku peale kella 1te, teised lõpetasid 3-4 vahel. Sinna tasub ausalt teinegikord minna aga siis rohkem ettevalmistunult.

Minu asukoht on igati päris mõnus. Eesti maja asub siit vaid 5 minuti jalutuse kagusel, sama kaugel asub ka Central Station. 10 minuti kaugusel asub Chinatown, umbes sama kaugel Hyde Park ning n.ö. Eesti kohvik Oxfordi tänaval.

Kirjutan natukene lähemalt ka tööotsimisest Sydneys.

Siki, aitähh kirja eest ja vastan sulle kohe nüüd kui olen selle blogi ülesse laadinud :)