Viimane päev Manjimupis

seekord ma ei alusta oma juttu nagu kogemata viimased 2 korda. mina lõpetasin tööl käimise ära eelmisel neljapäeval, viskas lihtsalt jubeda koblaka ette see ronimine mägedel. Rein tegi reedel veel video kuidas me mägedel väetame. üritan selle väiksemaks teha ja kuidagi neti ülesse laadida, siis saate ka aimu kui mõnus see töö mägedel ikka on (istutamine/väetamine) :)

vahepeal tähistasime siin hotellis ühte olulist vabariigi aastapäeva ja seda sai tehtud ikka õige eesti viinaga. see pudel oli/on minuga kaasas loksunud uskumatult peaaegu 4 kuud. Reinul oli natukene halvaad ja tegime sellise väikse mõnusa olemise vahelduseks.

minul on kokku kogunenud 77 tööpäeva farmis, ehk siis kui tahaksin endale teise aasta viisat ka saada, siis peaksin veel töötama vaid tühised 11 tööpäeva. ärge nüüd ära ehmatage, mingit plaani mul veel ei ole siia kauemaks jääda aga lihtsalt on hea omada n.ö. varuvarianti. hullem oleks kui hakkaksin oma esimese aasta viisa lõpukuudel rapsima, et tööpäevi kokku saada. olen siin neid hulle näinud küll, kes on enamus ajast linnas olnud ja siis tulevad maale, et saada endale teise aasta viisa.

viimasel laupäeval oli n.ö. jalgpalli õhtu - English Premier mänge näidati telekast 3 tükki jutti. esimese mängu vaatasime koos Reinuga üle tee asuvas Backbackersis motellis koos teistega töökaaslastega. seal on neid koreakad/hiinlasi (asiaate siis) kuhjaga, aga oli ka teisi. teise mängu vaatasime oma mugavas telekatoas koos Nao ja Reinuga juba. mina aga kolmandat mängu ei näinudki, mis oli õhtu kõige põnevam ilmselt. une-mati oli koos pohma-katiga oma töö teinud ning minul silmad olid ennem 0:00'i täiesti kinni. reedel tegime nimelt väiksed napsud, n.ö. hüvasti jätmise pidu oli. Rein ja Nao said veel tekiilat maitsta, sest telekaruumi sadasid sisse mootorratturid, õnneks ma juba nägin siis ilusaid unenägusid ja pühapäeval oli minul kõige parem enesetunne :)

eile saabus mulle kodumaalt teine n.ö. näljaabi pakk, mõtlesin et jagan ja teiega millest mina puudust olen tundnud:

homme alustame siis teekonda idakaldale, pikkuseks tuleb kuskil 4000km, umbes üle poole tee on juba läbi sõidetud. nüüd juba on teada, kus tasub ööbida ja kus mitte :) kuskil nädalaga loodame jõuda Sydneysse ja siis vaatame mis seal saab. mina tahaksin sinna jääda mõneks ajaks, et tundma õpida sealseid inimesi. kõik kohalikud küsivad, miks just Sydney? et see koht pidi olema räpane jne, miks mitte Melbourne? siis mina aga olen vastanud, et tahan näha kõike, nii ilusat kui koledat. tagasi ma siia "saarele" vaevalt, et tulen. vaja haarata kaasa maksimaalne mälestus kõigest.