Sain oma silmad lahti hommikul 11:30 kui kuulsin ukse taga Arvo häält. Ta oli end backbackersist välja juba reganud ja autosse asjad vedanud vaikselt. Hommikul elutoast avastasin veel iiripoisi (endine töökaaslane Pedapod'ist) kes oli sinna suikunud. Saksa poiss (minu toakaaslane) põõnas rahulikult hambad ristis seni kuni ma oma asjad pakisin ja ta äratasin hüvastijätuks... Õnneks eelmisest ööst Max ei mäletanud enam (vähemalt sellel hetkel) ühtegi roppu eesti keelset väljendit - üks eesti tüdruk oli talle neid suurema tuhinaga lahkumispeol
õpetanud. Peol oli esindatud lausa 6 eestlast lisaks minule, 3 kolumbia tegelast, 3 poolatari, USA kutt, iirlane, tai neiu... jne. Ah jaa, peol olid minu "sõberblogijad" - Tiu ja Kats ning ka Arvo, kellega ma jätkan oma tripimist idakaldal. Lisaks veel Aale oma elukaaslasega. Tegin siis viimased pildid majast, minu poni vaatas veel autoaknast mõtlevalt meie endist elukohta ning läkski sõiduks. Kiiruga sai veel endisest tööandja juurest läbi hüpatud - oli vaja nimelt tagastada töövorm. Sai veelkord ka hüvastijäetud mehaanik Jeremy'ga. Ja peale seda hakkas meie viimane tee üle Harbouri Bridge'i ja sealt sai visatud viimane pilk ka Sydney Ooperimajale.
Sain oma silmad lahti hommikul 11:30 kui kuulsin ukse taga Arvo häält. Ta oli end backbackersist välja juba reganud ja autosse asjad vedanud vaikselt. Hommikul elutoast avastasin veel iiripoisi (endine töökaaslane Pedapod'ist) kes oli sinna suikunud. Saksa poiss (minu toakaaslane) põõnas rahulikult hambad ristis seni kuni ma oma asjad pakisin ja ta äratasin hüvastijätuks... Õnneks eelmisest ööst Max ei mäletanud enam (vähemalt sellel hetkel) ühtegi roppu eesti keelset väljendit - üks eesti tüdruk oli talle neid suurema tuhinaga lahkumispeol 
õpetanud. Peol oli esindatud lausa 6 eestlast lisaks minule, 3 kolumbia tegelast, 3 poolatari, USA kutt, iirlane, tai neiu... jne. Ah jaa, peol olid minu "sõberblogijad" - Tiu ja Kats ning ka Arvo, kellega ma jätkan oma tripimist idakaldal. Lisaks veel Aale oma elukaaslasega. Tegin siis viimased pildid majast, minu poni vaatas veel autoaknast mõtlevalt meie endist elukohta ning läkski sõiduks. Kiiruga sai veel endisest tööandja juurest läbi hüpatud - oli vaja nimelt tagastada töövorm. Sai veelkord ka hüvastijäetud mehaanik Jeremy'ga. Ja peale seda hakkas meie viimane tee üle Harbouri Bridge'i ja sealt sai visatud viimane pilk ka Sydney Ooperimajale.
No comments:
Post a Comment