vanemad postitused ja väikene uudis

30/3 esimene farmipäev - kiivide korjamine

eelmisel õhtul saime Kontuselt häid uudiseid, et siiski samasse farmi kus tema töötab on vaja 2 lisakätt üheks päevaks. parem varbalane peos kui tuvi katusel! nimelt oli vaja ühelt põllult ära korjata kiivid, arvati et tööd on kaheks päevaks. pakisime asjad ja olime valmis juba uues kohas ööbima, sest sõit sinna oli ca 70km (üks ots). kiivid kasvavad nagu viinamarjad väetide otsas. oksad oli painutatud n.ö. koridorideks kust alt on hea nopida ca 175-185 cm kõrguselt. kahjuks aga juba poole päeva pealt selgus, et see päev võib lühikeseks jääda, sest farmil ei ole piisavalt palju kaste varutud kuhu kiivisid korjata! taaskord meenutab austraalia elu venemaa omaga kus suhtumine on, et küll asjad lahenevad (kunagi)... pika päeva saime õnneks ilusti kirja, ehk siis meil oli heameel et järgmine päev ei pea poolikut päeva tegema. ja siis hakkas sõit mäest alla taas 70km (hommikul oli sõit ülesse mäkke). nimelt asub Gatton orus ja kiividefarm mäe otsas, kui hommikul orgu nähga polnud kuna oli udu maas, siis õhtune vaade oli kena küll. järgmiseks päevaks aga saime veel tööd, koos teiste eesti tegelastega - hakkame hurmaa'sid (inglise keeles persimon'e) korjama.


31/3 hurmaade korjamine

hurmaa ehk siis jaapani ploom näeb välja nagu tomat, kasvab puu otsas nagu õun aga maitselt ongi ilmselt kõige lähedasem ploomile. aga see maitse on suht olematu ehk siis ausalt peale 3 hurmaa söömise sai minu isu täis. ja nüüd kui poes olen neid näinud, siis enam ei isuta küll. eriti nüüd kui ma tean milline see "hea vili" välja nägema peab. ega ausalt poe omasid tasuta ka ei tahaks. tihti küsitakse ühe korraliku hurmaa eest 1-2 AUD tükk ja väiksemate puhul müüakse neid kilohinnaga ca 10 AUD. palka saame tunnitasu alusel, ehk siis väga kiirustama ei pea ning viljadele on see ka kasuks, sest iga põrutus tekitab neile kahjustuse mis vähendab vilja hinda või tähendab lausa ära viskamist.


1/4 1. aprill ilma aprillinaljadeta

hurmaade korjamise teine päev. kuigi veel eile õhtul kodus sai mõeldud, et mis huumorit tööl visata siis möödus päev ilma eriliste vahejuhtumiteta. Janarilt küll sain natukene hiljem ühe e-maili, millega ta päris haneks mind ei tõmmanud aga üllatada siiski suutis. kes sama kirja said, teavad millest jutt on.


2/4 boamadu peesitab puuotsas viljade vahel

hurmaade kolmas päev. korjame hurmaasid siis kahe inimese team'ides. mina ja Arvo korjasime maast nagu ka inglane ja iirlane. teised aga korjasid masinate pealt ehk siis latvadest. vilju on seal farmis korjatud juba 3 nädalat (kui ma ei eksi) ja see korjamine ei täheda seda, et kõik nopitakse ära vaid teatud värvi ja teatud suurust on vaja ära nopida. lisaks mädanevad ning liiga valmis viljad maha visata, et nad puud ja teisi poolvalmis vilju ei kurnaks/segaks. aga selle nädalane korjamine tähendab enamasti juba viljade peaaegu täieliku ära korjamist, sest pole enam suurt midagi järgi. 2 saksa poissi siis masina peal avastasid boamao puuladvas magamas, sama rida mida mina ja Arvo pidime alt nopima. tegemist oli väga uimase loomaga, kes oli hiljuti kellegi alla neelanud ja siis ootas puuladvas päiksekiiri, et seal mõnusalt peesitada. sakslased hakkasid teda näpima ja vist oli mõttes olla isegi ta kätte korraks haarata, et pilti teha aga õnneks boa uimerdas minema ja sakslased jätsid ta rahule.


3/4 lühendatud tööpäev

hurnaade korjamise 4's ja ühtlasi ja viiman päev meie jaoks. kella 10ks olid meie read nopitud ja meile teatati, et võime koju minna. kui olime natukene norutanud suure ülemuse ees, siis küsis ta kas taheme rohimist teha? kuna raha oli vaja, siis polnud eriti midagi mõelda ja sai oma nõusolek antud. tuli välja, et polegi mingi peenarde rohimine vaid hoopis tema enda maja taguse taimla korrastamine. töö oli palju kergem kui olime ise arvestanud ja päeva saime kiirelt ühele poole. õhtul peale 9 tunnist tööpäeva (eelnevad tööpäevad olid kõik 10 tunnised) toimus sheed'is ("kuuris" oleks vist eesti keelne tõlge) väikene munadepüha tähistamine ja ühtlasi oli see ka enamusele eelviimane tööpäev kuna enam pole palju midagi korjata. ülemus tõi välja 2 õllekasti ja n.ö. superviser tõi oma isiklikust laost veel ühe kasti. tühja kõhu ja peale rasket tööpäeva maitses mõdu hästi ning mõjus ka hästi. aasia neiud jõid mingisugust kokteildrinki, nemad töötavad kõik sheed'is hurmaasid pakides.


5/4 viimane tööpäev - 10 tundi rohimist

pühapäeva õhtul oli ülemus helistanud Kontusele ja öelnud, et oleks vaja meid siiski tööle, et kuskil umbrohtu mürgitada koos superviser'iga. see töö oli planeeritud peale lõunaks, ehk siis jätkasime hommikul rohimist ja jäime ootama käsklust, et teise kohta tööle minna aga seda käsku ei tulnudki. selgus, et superviser oli pool päeva vabaks võtnud ja endale nina täisvõtnud. ning me siis rohisime aeda edasi. kokku läks meil ca 14 tundi et kogu see suur taimla puhtaks saada aga peale seda nägi aed küll kena välja... aga kui kauaks? ja sellega sai meie karjäär selles farmis läbi.


6/4 vaba päev

kuigi pidime hakkame juba järgmine päev aktiivselt tööd otsima, siis jätsime ühe päeva vahele et hingata natukene ja vabalt võtta.


7/4 jalgpall

poole päeva jooksul sai läbi helistatud hunnik telefoninumbreid ja CV'sid saadetud mitmesse erinevasse kohta aga sellest ei tulnud midagi head. õhtul mängisime endiste farmikaaslastega jalgpalli Gatton'i spordihoones. mängijateks olid 4 eestlast, 1 inglane, 1 iirlane, 2 sakslast ehk siis päris rahvusvaheline mäng oli. plats oli pisikene ja ilma väravahita ehk siis päris kiire mäng oli. mina viimati mängisin jalgpalli vist 3-5 aastat tagasi ehk siis päris huvitav oli seda mängu meenutada. mängu algfaasis kuulsime nagu keegi oleks helikopteriga selle spordihoone kõrvale maabunud ja ennem mängu ka minema sõitmas. hiljem küll linnakohal kopertajat märgata poleolnud... juba samal õhtul olin ma sunnitud avama jalgadel 3 suurt vesivilli (mina kusjuures mängisin vist ainsana õigete sisejalanõudega). ja lisaks kõigele selle minu jalalihased valutasid järgmised 3 päeva!!!


10/4 ja 11/4 Tomo sünnipäev ja sellele järgnenud kaatripäev
õhtul oli meid külla kutsutud endise farmikaaslase - jaapani neiu nimega Tomo sünnipäevale ja ühtlasi selles maja rentijaks oli ka see sama Dave, kes meile eluaseme rentijaks oli. lisaks seal elasid 3 eesti poissi, samast farmist. Dave oli ka ühtlasi selle peo põhiorganiseerija. pidu oli nagu pidu ikka, kõik tõmbasid käppa maha. pakuti tarretise shot'e ja erinevaid boole. ehk siis päris tappev kraam kui seda valesti ja palju tarbida... täpsematest tragikomöödilistest juhtumistest ma kirjutama ei hakka. lisan vaid kommentaari, mida ei mäleta seda pole olnud. aga seda pean mainima küll koduteel kui tagasi jalutasime teise siis lendas minu, Arvo ning Kontuse poole üks kivi ja teisest suunast suunati meie peale laserkiir. ehk siis meid rünnati kahest suunast aga ründajaid näha polnud ning minu katsele vene keeles neid kõnetada aga keegi minuga suhelda ei soovinud. mina maabusin diivanil ja sinna ma ka jäin kuni hommikuni. järgneval kaatripäeval läksid Kontus, Signe, Arvo ning Taavi. Mina pidasin targemaks ennast kodus varjus turgutada... hakkasin vaatama uut minisarja Pacific, soovitan soojalt vaadata kõigil!!!


12/4 muudatused taas - liigume taas edasi põhja poole

käisime päeval tööd otsimas ühes oliivifarmis ning veel ühes teises n.ö. sibulafarmis. mõlemas kohas hetkel kohe kedagi vaja polnud aga meie numbrid võeti ilusti vastu - nagu ikka austraalias tavaks. olime juba tagasi koju jõudnud kui tuli üllatav kõne Toowoomba tööbüroost, kus olime käinud 2 korda. saime teada, et ca 350km Gattonist oleks tööd saada. Linna nimeks on Mundubbera ja meie uueks tööks peaks saama arbuuside korjamine. õhtul tegime eesti poistega meie juures n.ö. lahkumis-pokkeriõhtu. esimese mängu võitis Arvo ja teise mina. tagantjärgi mina naersin, et saime endale kütuseraha teekonnaks.


13/4 Munduberra

hommikul said asjad pakitud ja jäätist söödud koos eelmiste majanaabritega, kellega saime koos olla 2 nädalat. ja alustasime siis teed esmalt Toowombasse tööbüroosse, kuna meile lubati eile saata vajalik info aga mida ei tehtud. ah jaa, täna hommikul sai lausa pusa selga aetud, sügis annab tunda. ilmad on ikka päris jahedaks läinud, telgis on juba mõnus magada. magamiskoti ma veel pugema pole pidanud, siiani olen seda vaid endal peal hoidnud. saabusime Mundubbera'sse 45 minutit ennem briifingut, allkirjastasime hunniku pabereid nagu ikka ja siis räägiti üldiseid turvanõudeid jne. töötame suure firma kasuks - CPE rular, kellele teeb omakorda allhanget üks farmer, kes on arvole juba tuttav. nimelt on arvo tema juures varem töötanud juba ja väga positiivset ta ei rääkinud aga eks näeme mis saab seekord siinkohas. ah jaa, see CPE rular kutt oli kaasa võtnud paberite allkirjastamisele kasti XXXX Gold õlut (ehk siis lahjat pilsnerit eesti mõistes AGA kingitud hobuse suhu ei vaadata!) õhtul tuli tihedat uduvihma (samas vihmaks seda nimetada ei saa, pigem õhuniiskus oli nii suur, et tunne oli nagu sajaks peent vihma).


14/4 arbuusid...

päev algas tööülesannete jaotusega. arvo pandi treileri peale arbuuse vastu võtma lindilt ja kuna oli vaja uus inimene välja koolitada, siis läks nii et mina sain selle ameti endale. üldse ei kurda sest ei pea jalutama väätide keskel terve päeva ja siis raskeid arbuuse ülesse tõstma rinnakõrgusele lindile. minu ja arvo tööks on otsustada kas arbuus on esimese klassi arbuus või teise klassi arbuus või lähab üldse äraviskamisele. ehk siis päris oluline amet ning vahepeal aega otsust teha on vaid ca sekund, sest lindilt veerevad uued arbuusid juba sinu poole ja võivad maha kukkuda ja puruneda... 6-7 poissi korjavad arbuuse maast ülesse ja panevad minu poole teele lindi peal - tegemist on siis n.ö.ehtsa liinitööga. kui arbuus sobib siis meie ulatame/viskame arbuusi edasi enda kõrval asuvale kastidesse paigutajale. seda ametit peavad üldjuhul tütarlapsed ehk siis ma taas ei kurda. esimene päev oli lühem tegime vaid 4 tundi, et n.ö. tööst aru saada. õhtune uni tuli väga magus.


15/4 esimene pikk tööpäev

hommikul näpud ja mõlema käerandmed natukene valutasid. näpudega siis üritame saada (perfekset/head) kõla arbuusist välja, lisaks sellele on veel ca 10 asja mida peame jälgima. teisel päeval töötasime peaagu 8 tundi ja õhtuks olid juba päris surnud. päeva jooksul tegime kokku 8 treilerit (igal neist 9 suurt kasti), neist viimased 2 täitusid vaevaliselt. meiega liitus sellel hommikul üks eesti poiss - Raul (ja tema kaasa - Kaire järgmisel päeval), nad olid siia tulnud ka tööbüroo kaudu nagu ka meie ainult teisest suunast. ah jaa õhtul "situs" keegi/miski sõnaotseses mõttes mulle käepeale. tegime camp kitchen'is süüa kui tundsin, et midagi märga kukkus mu käele ja siis kui ülesse vaatasin siis nägin ma gekot palgi taha peitu pugemas. huvitav kas see toob mulle õnne lähiajal?


16/4 uue teamiga põllul

tänasest liitus meiega hunnik inimesi ning moodustati juba 2 team'i. mina liikusin uude team'i uut poissi välja koolitama ja arvo jäi teisele treilerile, et seal uut inimest välja koolitada. traktoristideks valiti 2 backbackerit, ainus küsimus oli hommikul can u drive a stick (kas sa manuaalkastiga sõita oskad)? kui eelnevatel päevadel oli meile juhiks üks kohalik austraalia pisikene neiu, kes oli seda ametit pidanud juba 1,5 aastat. meil oli nüüd siis natukene keerulisem, sest juht peab lisaks teele jälgima poisse kes maas korjavad arbuuse (kas nad järgi jõuavad või peab kiiremini sõitma või hoopis peatuma) ja ka linti (kas arbuusid jõuavad meieni liiga aeglaselt või liiga kiirelt ning vastavalt selle lindi kiirust sätima). päeva lõpuks saime meie 7 treileri täit arbuuse ja n.ö. vanem team 8 treilerit. pole paha tulemus arvan mina meie team'i kohta. esimesed 6 treilerit võttis minuga vastu üks saksa poiss (hetkel nime tõesti ei tea, sest 3 päeva oleme tutvunud üle 25 erineva inimesega ja tiba keeruliseks läks) ja viimase treileri prantsuse poisiga, kes tahtis meie ametit proovida. sellel päeval ma unustasin oma victorinoxi noa ühe euroaluse vahele ja olin juba kindel, et see kadunud on. kuid õhtul teatas "crew boss", et leidis mu noa ülesse. kas see ongi siis mu eilne gekoõnn? õhtul veel lisaks teatas crew boss, et kui tahame siis Bundabergis oleks võimalik tööd taas teha kui siin hooaeg läbi - kõrvitsaid ja arbuuse pidi seal veel olema. pidi vaid CPE Rural tüübile helistama ja enda huvist märku andma...


17/4 laupäev jäi poolikuks

täna liitus minu teamiga 2 uut poissi ja eilne saksa poiss läks teise team'i üle. ehk siis hakkasin taas uut poissi välja koolitama, toogi oli sakslane. sakslasi ja prantslasi on siin linnas tõesti ropult. nagu räägitakse, et kogu idakallas pidi neid tegelikult täis olema. vähemuses on kindlasti hetkel inglased ja asiaadid võrreldes prantslaste/sakslastega. uus saksa poiss - Sasha sai meie ametiga väga hästi hakkama ja ilmselt tema jääbki minuga siis hooaja lõpuni (või niikaua kuni mina siin olen) tööle. täna saime korjata vaid 4 treilerit kuna selle farmitöötajad (aussied siis ikka, mitte backbackerid) pidid kõik matustele kuskile kaugemale minema. 12ks olime juba kämpingus tagasi (alustasime oma päeva 8:00) ja alustasime vaba päeva nautimisega. homnegi päev anti vabaks, ilmselt võtame ette 200km tripi ette, et täiendada oma söögi- ja kütusevarusid lähimast suuremast linnast 200km kaugusel Maryborough nimelises linnas. ilmselt kordades soodsamalt kui siit linnast saab. siin linnas on vaid IGA pood ja kütusetankla pakub liitri hinnaks 1,40 AUD mis on Austraalia mõistes röövimine.

sry, ma pole oma teksti uuesti läbi lugenud ja võib sisaldada vigu aga hetkel sai kiiruga tehtud update viimaste nädalate sündmustest ja tahan lisada, et saabun Riia lennujaama 04/05 kuidas ma sealt edasi saan, siis seda ma alles mõtlen aga piletid sinnani on olemas ehk siis varsti varsti olen ma kodus tagasi !!!