nädal 27

Esmaspäeval mina tööl ei käinud, enestunne polnud kõige parem. Kahtlustasin juba, et kõht on lahti ja ei hakkanud sellega riskima. Kodumaalt olid kaasas n.ö. "vanakooli" söetabletid, nendega tegin kiiret ravi ja viskasin ära lasanje, mida ma soendasin pühapäeval meie hotelli n.ö. ühisköögis. Ausalt on see selline peldik, et ma parem ei kommenteeri. kui mikrolaine avasin pühapäeval, siis tekkis selline iiveldus ja ma mõtlesin esmalt kas ikka toitu sisse panna või mitte. lisaks on seal veel veekeetja ja röster, viimasel ei tööta lukustus mehhanism - ise pead nuppu all hoidma, et saiad kohe välja ei hüpaks. Nüüdseks on mul toas oma isiklik röster, mille soetasin ca 15 AUD eest. Esmaspäeval oli lisaks sellele jamale ka jube ilm terve päeva. Vihm, väga vali tuul, päike olid vaheldumisi kogu aeg. Lisaks rääkisid noored, et nende juures oli korra vist isegi peaegu rahe moodi asja sadanud. Ülejäänud nädala käisin tööl, midagi väga erilist ei juhtunud. Tööga enam nii hirmus ei ole kui esimesel nädalal aga raske on ta ikkagi. Pinnas kuhu me puid istutanud oleme on väga erinev. See nädal kahes kohas oli nii märg, et kahel pool vagu on vesi (ilmselt üle kummikusääre, vesi oli sogane ja ei näinud põhja) ja kui seal keskel seisad siis hakkad vajuma. Minul oli vähemalt neljal korral juhus selline, et mõlemast kummikuservast oli puudu vaid paar sentimeetrit, et vesi oleks sisse tulema hakkanud. Jaapanipoiss sai ühel päeval 2 korda jalad märjaks. Reedel tõin endale siidrit, seda kraami pole ma saanud Broome'ist saadik ehk juba 2 kuud võib öelda. Siis tulid noored lennujaama külma siidriga vastu (parim vastuvõtu kink üldse kuumal päeval). Soetasin endale kasti (24 x 355ml pudelit) Strongbow siidrit soodushinnaga 41 AUD. Ja lisaks väikse "klaasist 6packi" n.ö. kõrvallinna Bridgetowni siidrit. The Cidery on tootja nimeks, tegemist on n.ö. loodusliku toodanguga, kuhu pole lisatud lisandeid ning on toodetud naturaalsest kraamist. Oleme sellest tehasest mööda sõitnud see nädal 4 korda kindlasti ja niimoodi tekkis ka huvi selle kraami kohta. Leidsin seda meie linna pudelipoest (niimoodi nimetatakse alkopoode siinkandis), kuna eeltöö oli tegemata siis valisin suht huupi 4 erineva margi vahelt ühe välja - Scudamore's Scrumpy. Maitse meenutas Egoni/Heleni õunaveini - minule see kraam meeldib. Jaapanipoisile maitsta andes tegi ta nägusid ja rüüpas kiirelt õlut peale. Kui andsin talle maitsta aga klassikalist Strongbow'd, siis see talle meeldis. Nagu öeldakse maitse üle ei vaielda vaid ... Nüüd on aga laupäev käes ja pesen selle terve nädala musta pesu ja mõnulen külma siidriga hotellitoas. Kusjuures juba kuues nädal jookseb siin linnas, vaikselt olen hakkanud harjuma linnaga ja ka hotelli eluga. Eile õhtul oli väsimus nii suur, et jäin magama juba siis kui veel pidu all kestis.