13.05 Kakadu rahvuspark

Start hakkas meil ca tund plaanitust hiljem ehk kell 8 alles aga siiski jõudsime tutvuda paljude asjadega. Teel rahvusparki astusime läbi tee peale jäävast „Window on the wetland“ keskusest. Otseselt midagi väga põnevat seal polnud aga läbi põigata tasub, sest ta jääb teele ning ta tasuta. Kindlasti mina soovitan pea torgata ühte ekspositsiooni (Marite ei julgenud seda teha) ja käsi pista ühte kasti (seda tegin vaid mina meist kolmest). Kakadusse jõudes võtsime esmalt suuna infokeskusesse – Bowali Visitor Information Centre, kus oli mõnus kohvik ja asjalik infokeskuse töötaja, kes jagas meile mõnuga infot. Rein jättis meist ka märkuse külaslisteraamatusse, oma nime märkisin veel sulgudesse Matu (just in case). Käisime vaatamas täna kahte võimaliku koopamaalingute kohta – Ubirr ja Anbangbang. Mõlemad oli võimsad kohad, mõlemalt avaldus vapustav vaade ümbruskonnale ja raudselt tasub mõlemad rajad läbida. Soe soovitus – võta kaasa pudel külma vett, fotokas, videokaamera ja natukene kannatust, sest n.ö. vaateplatvormid asuvad veits kõrgemal ja palavaga on võid üsna kergelt loobuda eesmärgist. Ubirris samal ajal koos meiega liikus mingi pensionäride grupp, kust 30% ei jõudnudki tippu, kust avaldus mega ilus roheline vaade loodusele. Käisime ära ka selle kandi suurimas „kaubanduskeskuses“, mis asus kaevanduslinnas Jabiru. See linn on spetsiaalselt ehitatud kaevanduse töötajate tarbeks. Siin kandis kaevandatakse uraani. Isenenesest see kaubanduskeskus tuletas mulle meelde Võsu või Otepää toidupoodi ning lisaks selle maja lähenduses oli teisi asutusti – näiteks turistipood nänniga, mis ühtlasi oli piirkonna postkontor. Sealt sai teele pandud mõned postkaardid (väga vabandan, kui keegi tunneb halvasti et ei saa järgmise 2 nädala jooksul postkaarti – palun saada mulle oma kodune aadress e-maili peale ja ma järgmises kohas üritan oma viga parandada hea meelega). Rahvusparkides täheldasime, et need n.ö. bushfire'id ehk siis kulupõlengud ei paista olema „juhuslikud“. Ilmselt mingil põhjusel kohalikud (aborigeenid ilmselt) süütavad väiksel territooriumil hunniku tulekoldeid, üldjuhul leeki pole – on näha vaid tossu aga mõnes kohas oli ka väike leek. Nad kas siis ennetavad suuremaid kahjusid põletades vähehaavale prahti eest või on muu põhjus, seda ma kahjuks hetkel ei tea. Siin nagu toimiks loodussseadus, et nõrgemad ja vigastatud surevad ja tugevamad jäävad ellu. Puudele see kulupõleng ei paista väga kahju tegema (osadel puudel on võra küll mustaks värvunud aga lehed on ilusti rohelised ja puu kasvab edasi), pigem põleb ära kuivanud hein ja vanad kuivanud puud. Kotkaid ja papagoi laadseid linde oli tee peal palju näha, krokodille me ei märganud kuigi hoidsime silmad lahti. Tee ääres täna märkasime notsu ema koos 3 pojaga surnult – tegemist oli siis „magavate notsudega“ :( Ööbime täna Gagudju Lodge nimelises karavanikämpingus. Nagu ikka esmalt sõime, siis basseini ennast jahutama ning siis blogitama ja hakkasime just Reinuga vaatama algusest peale sarja „two and a half men“ ehk siis sarja, mis jookseb ka hetkel Eestis Kanal 2'st. Õhtul avasime esimese pudeli kahest kangest viinast mis ma kaasa haarasin (80 kraadised kärakad), põhjus lihtne suures linnas me õlu ei ostnud ja olime peaaegu kuival. Kohapealt hankisime 3 väikest mahla ja kotti jääd. Kuna eelnevad 2 ööd (täna öösel on sama lugu) pole me saanud külmas midagi hoida, siis olid kõik asjad meil soojad. Kui õhtul dušši all käisin, siis märkasin 21 pisikest konnapoega, nad asusid kõik 2 meetri kõrgusel asuvate akende lähedusest – nende pisikesed pead paistsid lahedalt. Ja mis veel, üks dingo jooksis meil siit laagrist läbi, minust täpselt 1 meetri kauguselt, mina pidasin teda lihtsalt koeraks aga Rein terava silmaga kohe ütles, et dingo. Tema oli varem kuulnud soovitust, et sellises kandis ei maksa mitte midagi välja jätta (k.a. jalanõusid, muidu neid hommikul enam lihtsalt pole võib olla). Sääski on siin kandis täiega aga ilm on nüüd läinud jahedamaks. Kõige esimesel ööl oli mega palav, nagu oleksime olnud türgi saunas. Hetkel kell on juba kohe 12 öösel aga mina olen ikka lühikestes pükstes väljas (ilm on nagu meie tüüpiline soe suveõhtu). Homme on meil broneeritud 1,5 tunnine sõit jõe peal (krokodille peaksime lõpuks nägema), aga sellest hiljem kui kõik kogetud. Ja siis vaikselt hakkame liikuma tagasi põhjapoole, kus loodetavati pole nii palav kui siin kandis ning pole vastikuid putukaid. Tegemist ju ikkagi siin kandis n.ö. talvega kuigi siinse kandi aborigeenidel on hetkel käimas kolmas aastaaeg kuuest. Gudjewg (1-3's kuu), Banggereng (4's kuu), Yegge (5-6), Wurrgeng (6-8,5), Gurrung (8,5-9), Gunumeleng (10-12). Aitab selleks korraks, sattusin natukene liiga hoogu seekord.